9.detsembril 2015 võttis Riigikogu vastu sotsiaalseadustiku üldosa
seaduse ja sotsiaalhoolekandeseaduse, mis jõustusid 1. jaanuarist 2016.
Uute seadustega korraldatakse ja süstematiseeritakse sotsiaalvaldkonna
õigusaktid ümber ühetaolistele alustele. Uued seadused toovad kaasa 
üsna suuremahulisi muudatusi nii mõtteviisis kui ka praktilises tege-
vuses.

Töötades läbi uusi seadusi ja nende seletuskirju ning võrreldes neid 
teiste seadustega koostoimes, samuti ka riigikohtulahenditega, oleme 
tuvastanud hulgaliselt sõlmkohti,mis vajavad teadlikku lähenemist, et 
probleemide teket vältida. Uued seadused on nö väga juurakesksed ning 
vajavad rakendamiseks omavalitsusteks kindlasti tugevat valla-/linna-
sekretäri või muu õiguspersonali tuge. Sotsiaaltöötajatel tuleb tead-
vustada varasemast olulisemat haldusmenetluse eripära kõigi toimingute 
juures.
Meie peabepäevadel püüame koos saada selgust uute seadustega kaasnevast:
  - nende mõjust omavalitsuste sotsiaaltööle,
  - sotsiaalvaldkonna rahastamisele laiemas tähenduses,
  - tähtaegadest tegevuse ümberkorraldamisele,
  - senise praktika kehtivusest, probleemidest jmt.


Alates juulist 2014 korraldame teabepäevi, mille eesmärgiks on 
tutvustada kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, linna-/valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutuste esindajatele hoolekande teenuste 
rahastamise võimalusi tuginedes perekonnaseaduse regulatsioonile. 
Teabepäevade teemad on analüüsitud ja illustreeritud erinevate astmete 
kohtulahendite ja õiguskantslerite seisukohtadega. Käsitlust leiab ka 
Riigikontrolli aruanne "Eakate hoolekande korraldus omavalitsuste 
hooldekodudes" Teabepäevad on väga praktilised ning on suunatud oma-
valitsuste poolt hoolekandeteenuse rahastamise reguleerimiseks 
vajaliku korra koostamisele. Esimesel teabepäeval tutvustatakse abi-
vajavale isikule vajalike teenuste organiseerimise ja rahastamise 
üldiseid aluseid – teenusele suunajaks ei saa üldjuhul olla oma-
valitsus, samuti saab rahastamine omavalitsuse poolt olla vaid 
osaline. Teenuse eest tuleb tasuda eelkõige isikul endal ja tema 
ülalpidamiskohustusega pereliikmetel. Omavalitsus võib nende kohustusi 
täita vajadusel küll ajutiselt, kuid on õigustatud tehtud kulutused 
tagasi nõudma. Teine teabepäev keskendub omavalitsuste poolt hoole-
kandeteenuste osalise rahastamise aluste koostamisele, arvestades 
esimesel teabepäeval analüüsitud põhimõtetega. Kolmandal teabepäeval 
analüüsime hoolekandeteenuste osutamiseks sõlmitavaid lepinguid 
püüdes arvestada varasematel teabepäevadel omandatud seisu- kohtadega. 
Selliselt peaks kujunema kompleksne lähenemine hoolekandeteenuse 
osutamisele alates isiku suundumisest hoolekandeteenusele, selle 
rahastamiseks erinevate võimaluste loomisest kuni vajalikke kokku-
lepete sõlmimiseni. Koolitusteemade hulgas on ka töösuhetest tulenevad 
probleemid hoolekandeasutustes, eestkoste (sh laste eestkoste) teostamisega seonduvad 
probleemid. Kuivõrd tegemist on paindliku ja vajaduspõhise lähenemisega 
sotsiaalvaldkonna probleemkohtadele, on teabepäevade temaatika 
pidevas arengus ning reageerime sihtgrupi vajadusi arvestades. 
Teabepäevadele on väga oodatud linna-ja vallasekretärid kui 
õigusteadmistega isikud, kes suudavad pakkuda sotsiaaltöötajatele 
juriidilist tuge sotsiaal- valdkonna korra koostamisel. Uue korra 
olemasolu ja juurutamine loob võimalused hoolekanderahade otstarbe-
kamale ja õiguspärasemale kasutamisele ning ka vajaduspõhisele 
mõistlikule ümberjagamisele muudele teenustele. Käsitletavatele 
teemadele on 2014. aastal tähelepanu pööranud ka Riigi- kontroll ning 
ootab, et omavalitsused asuksid hoolekandeteenuste rahas- tamist 
mõistlikumalt ümber korraldama. Teabepäevadele kutsutakse osalejaid 
ka meiliteel tavaliselt maakondade kaupa. 

Toimunud teabepäevad:

2014
Hoolekandeteenuste osutamisega seonduvad probleemid ja nende lahendused:
∗08.07.2014 Lasval Võru- ja Põlvamaa sotsiaal-
töötajatele ja hoolekande- asutustele 
∗05.09.2014 Vändras Saaremaa, Pärnu- ja Järvamaa sotsiaaltöötajatele 
ja hoolekandeasutustele 
∗10.09.2014 Põltsamaal Viljandi- ja Jõgevamaa sotsiaaltöötajatele ja 
hoolekandeasutustele 
∗02.10.2014 Aegviidus Harju-, Lääne-Viru- ja Järvamaa sotsiaal-
töötajatele ja hoolekandeasutustele 
Hoolekandeteenuste rahastamine - KOV korra koostamine:
∗09.10.2014 Lasval Võru- ja Põlvamaa sotsiaaltöötajatele ja hoolekande-
asutustele 
∗29.10.2014 Viljandis Viljandimaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäri-
dele ja hoolekandeasutustele  
∗05.11.2014 Tamsalus Harju-, Lääne-Viru- ja Järvamaa sotsiaaltöötaja-
tele, vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele  
Probleemkohad töösuhetes:
∗06.11.2014 Räpinas Põlva-, Võru- ja Tartumaa hoolekande- ja lasteasu-
tustele 
Hoolekandeteenuste lepingute analüüs:
∗18.11.2014 Tartus Viljandimaa hoolekandeasutustele 
Hoolekandeteenuste osutamisega seonduvad probleemid ja nende lahendused:
∗26.11.2014 Valga Maavalitsuses Valgamaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
Hoolekandeteenuste rahastamine - KOV korra koostamine:
∗27.11.2014 Pärnu Maavalitsuses Pärnumaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
Hoolekandeteenuste lepingute analüüs: 
∗10.12.2014 Tamsalu Spordihoones Järva- ja Lääne-Virumaa sotsiaal-
töötajatele ja hoolekandeasutustele 

2015

Hoolekandeteenuste rahastamine - KOV korra koostamine:
∗20.01.2015 Valga Maavalitsuses Valgamaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
Probleemkohad töösuhetes: 
∗28.01.2015 Tamsalu Spordihoones Järva- ja Lääne-Virumaa sotsiaal-
töötajatele, hoolekande- ja lasteasutustele 
Eestkoste, sh laste eestkoste teostamise probleemid:
∗04.02.2015 Tamsalu Spordihoones Järva- ja Lääne-Virumaa sotsiaal-
töötajatele, hoolekande- ja lasteasutustele 
∗06.02.2015 Valga Maavalitsuses Valgamaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
Probleemkohad töösuhetes: 
∗25.02.2015 Valga Maavalitsuses Valgamaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
Hoolekandeteenuste osutamisega seonduvad probleemid ja nende lahendused:
∗27.02.2015 Võru Maavalitsuses Võrumaa sotsiaaltöötajatele ja hoole-
kandeasutustele 
Hoolekandeteenuste lepingute analüüs:
∗05.03.2015 Tartus Valgamaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele ja 
hoolekandeasutustele 
Hoolekandeteenuste osutamisega seonduvad probleemid ja nende lahendused:
∗26.03.2015 Jõgeva Maavalitsuses Jõgevamaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
∗08.04.2015 Tartus Tartumaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele ja 
hoolekandeasutustele 
Võlanõustamise koolitus I moodul:
∗10.04.2015 Tartus 
Võlanõustamise koolitus II moodul:
∗17.04.2015 Tartus 
Hoolekandeteenuste osutamisega seonfuvad probleemid ja nende lahendused:
∗23.04.2015 Narva Linnavalitsuses Ida-Virumaa sotsiaaltöötajatele, 
vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele 
Võlanõustamise koolitus III ja IV moodul:
∗24.04.2015 Tartus 
Hoolekandeteenuste rahastamine - KOV korra koostamine:
∗29.04.2015 Jõgeva Maavalitsuses Jõgevamaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
∗06.05.2015 Haaslava Vallavalitsuses Tartumaa sotsiaaltöötajatele, 
vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele 
∗07.05.2015 Jõhvi Päevakeskuses Ida-Virumaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
Hoolekandeteenuste lepingute analüüs:
∗21.05.2015 Jõgeva Maavalitsuses Jõgevamaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
∗27.05.2015 Iru Hooldekodus Harjumaa sotsiaaltöötajatele, vallasekre-
täridele ja hoolekandeasutustele 
Probleemid hoolekandeteenuste rahastamisel, hoolekandeteenuste 
lepingute analüüs, KOV korra koostamine:
∗4.6.2015 Jõhvis Ida-Virumaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele 
ja hoolekandeasutustele 
Võlanõustamise 1päevane koolitus:
∗8.6.2015 Tallinnas 
Hoolekandeteenuste rahastamine. Uus lastekaitseseadus:
∗21.7.2015 Paluperas Valgamaa ja Tartumaa sotsiaaltöötajatele, valla-
sekretäridele ja hoolekandeasutustele 
∗23.7.2015 Lasva Rahvamajas Võrumaa ja Põlvamaa sotsiaaltöötajatele, 
vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele 
∗24.8.2015 Tartus Tartumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa sotsiaaltööta-
jatele, vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele 
∗27.8.2015 Jõgeval Jõgevamaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele 
ja hoolekandeasutustele 
∗4.9.2015 Kadrinal Lääne-Virumaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäri-
dele ja hoolekandeasutustele 
∗30.9.2016 Jõhvis Ida-Virumaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele 
ja hoolekandeasutustele 
∗28.10.2015 Paides Järvamaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele ja 
hoolekandeasutustele 
∗9.12.2015 Viljandis Viljandimaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäri-
dele ja hoolekandeasutustele 

2016

Uued ja olulised sotsiaalvaldkonna seadused:
∗12.01.2016 Lasval Võrumaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele
ja hoolekandeasutustele
∗15.01.2016 Räpinas Põlvamaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele 
ja hoolekandeasutustele
∗20.01.2016 Tallinnas harjumaa, Läänemaa ja Raplamaa 
sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele
∗26.01.2016 Otepääl Valgamaa sotsiaaltöötajatele, 
vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele
∗29.1.2016  Kadrinas Lääne-Virumaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele 
ja hooldekandeasutustele 
∗3.2.2016 Põltsamaal Jõgevamaa ja Viljandimaa sotsiaaltöötajatele, 
vallasekretäridele, hoolekandeasutustele 
Sotsiaalabi korra koostamine ja haldusakti koostamine:
∗4.2.2016 Lasval Võrumaa sotsiaaltöötajatele ja vallasekretäridele 
Uued ja olulised sotsiaalvaldkonna seadused:
∗11.2.2016 Jõhvis Ida-Virumaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele 
ja hooldekandeasutustele 
Võlgnevuste sissenõudmine hoolekandeteenuste osutamisel:
∗04.05.2016 Otepääl Valgamaa sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele
 ja hoolekandeasutustele
∗05.05.2016 Lasva Rahvamajas Võrumaa sotsiaaltöötajatele,
 vallasekretäridele ja
hoolekandeasutustele
∗11.05.2016 Põlvamaal Räpina sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele
 ja hoolekandeasutustele
∗13.05.2016 Viljandi Maavalituses Viljandi sotsiaaltöötajatele,
 vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele
∗20.05.2016 Põltsamaal Jõgevamaa sotsiaaltöötajatele, 
vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele
∗23.05.2016 Jõhvi kultuuri - ja Huvikeskuses Ida-Virumaa 
sotsiaaltöötajatele, vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele
∗01.06.2016 Järva Maavalitsuses Järvamaa sotisaaltöötajatele,
 vallasekretäridele ja hoolekandeasutustele

Tulevased koolitused:

MTÜ Eesti Eestkostekorraldus tegevuskava 2013-2015

1. Sissejuhatus

MTÜ Eesti Eestkostekorraldus tegevuskava koostati 2013.a. MTÜ Eesti Eestkostekorraldus liikmete poolt. Tegevuskava arutelud toimusid aprillis, mais, augustis koosolekutel. MTÜ Eesti Eestkostekorraldus juhatus esitas tegevuskava kinnitamiseks MTÜ Eesti Eestkostekorraldus üldkoosolekule 24.10.2013. Tegevuskava täitmist jälgib MTÜ Eesti Eestkostekorraldus igal üldkoosolekul.

2. Hetkeolukorra kirjeldus

MTÜ Eesti Eestkostekorraldus on 2011.a. asutatud avalikes huvides tegutsev ühendus.  MTÜ Eesti Eestkostekorraldus põhikirjaliseks eesmärgiks on eestkostealase tegevuse korraldamine ja muude erinevate sotsiaalset valdkonda puudutavate tegevuste korraldamine ja arendamine.

MTÜ peamised tegevused eesmärgi saavutamiseks on:

1 eestkoste teostamine ja eestkoste korraldamine piiratud teovõimega isikute üle;

2 eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimine;

3 eestkostjate nõustamine ja koolitamine;

4 eesmärkidele vastavate ürituste, koolituste ja seminaride organiseerimine ning läbiviimine.
5 eesmärgile vastavate arengukavade, strateegiate ning projektide koostamine ja juhtimine.

Eestkoste on oma sihtrühma kuuluvate inimeste ning valdkonna huvide ja väärtuste eest seismine suhetes nii avaliku võimu, ärisektori kui ka avaliku arvamusega.

Senise tegevuse käigus on ühing jõudnud arusaamisele, et Eesti eestkostealane tegevus vajab tõhusat arendamist, et eestkostet vajavate inimeste igakülgsed õigused ja vabadused oleksid tagatud ning nende kohustused täidetud. Olulisel määral vajab parandamist nii eestkostetavate kui ka eestkostjate elukvaliteet.

2.1 Teostatud tegevused

1) 2011-2012 uuring eestkostega seonduvate probleemide tuvastamiseks

2) alates 2011 teostatakse faktilist eestkostet ca 10 isiku üle

3) eestkostet vajavate isikute, eestkostjate, KOVde nõustamine, koolitamine, avalikkuse teadlikkuse suurendamine (esinemine telesaates „Puutepunkt“, artiklid ajakirjades „Sotsiaaltöö“ ja „Vaimukad“).

4) „Sotsiaaltööalaste õigusaktide“ kogumiku väljaandmine 2012

5) pidev koostöö erinevate kohtute ja kohtunikega

(1)  Üle-eestilised koolitused ning nõustamine nii eestkostjatele kui sotsiaaltöötajatele.

(2)  Koostöö EV Sotsiaalministeeriumiga eestkostetegevuse arendamisel.

2.2 SWOT

2013.a. läbiviidud SWOT analüüsi põhjal saab väita järgmist.

Seesmised mõjutegurid:

Tugevused:

1)     Hea maine ja traditsioonidega organisatsioon, mis on tegutsenud sihikindlalt mitmes tegevusvaldkonnas tõstes sihtgrupi elukvaliteeti.
2)     Hoolivad ning koostöövalmis liikmed, kes on motiveeritud ja ühtehoidvad.
3)     Uuendusmeelne, julge ja arenev juhatus on põhimõttekindel ning organiseerimisvõimeline.

Nõrkused:

1)     Liikmete liigne ajapuudus, nõrk uute potentsiaalsete liikmete kaasamine.
2)     Juhtkonna vähene motivatsioon, järelkasvu vähesus, väsimus, tegevuste killustatus.
3)     Vähene koostöö sise- ja välispartneritega.

Välised mõjutegurid

Võimalused:

1)     Selgelt eristuvad valdkondlikud prioriteedid.
2)     Uuenev seadusandlus.
3)     Majanduslangusega kaasnevad uued võimalused, sh uued töökohad.

Ohud:

1)     Sotsiaalsüsteemi areng, sh seadusloome mahajäämus
2)     Majanduslangusega kaasnev sissetulekute vähenemine
3)     Sotsiaalpoliitika prioriteetide erinevus eestkoste rahvusvahelistest põhimõtetest
4)     Rahastamissüsteemi puudumine

2.3 Arengusoovitused

Eestis puudub tugev eestkostetavate ja eestkostjate õiguste eest seisev ühendus ja on tekkinud vajadus paremini struktureerida organisatsiooni tegevusi ning tulenevalt eesmärgist muutuda eestkostega tegelevaks katusorganisatsiooniks. MTÜ Eesti Eestkostekorraldus seab eesmärgiks saada aastaks 2015 tugevaks inimõiguste ühenduseks, mis pakub aktiivselt lahendusi ja nõustab nii üksikisikuid kui teisi organisatsioone.

Selleks on vaja:

1)      Suurendada liikmete teadlikkust ja suurendada oskusi eestkostetöö valdkonnas.
(1)   koolitustsükkel eestkostetöö põhimõtetest ja meetoditest,
(2)   eestkostealase käsiraamatu koostamine ja väljaandmine. Ka venekeelsele elanikkonnale.

2)      Tõsta liikmete meeskonnatöö efektiivsust ja parandada infovahetust.
(1)   meeskonnatöö ja suhtlemiskoolitused,
(2)   uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutamine – Skype, MSN, Teamviewer.

3)      Koostada ja ellu viia MTÜ Eesti Eestkostekorraldus eestkostetöö tegevuskava 2013-2015.

(1)   probleemide ja seniste lahenduste kaardistamine,
(2)   eestkostetavate iseseisva elu võimaluste suurendamine,
(3)   õigusaktide rakendamine.

4)      Määratleda järelevalvevaldkonnad ning lahenduste pakkumine.
(1)   ülesannete täitmiseks tegevuskava koostamine aastaiks 2013-2015,
(2)   vastutusala jagamine,
(3)   kasutada uudseid meetodeid eestkostetöös.

5)      Koostada tegevuskava täitmise eelarve.
(1)   rahastamisvõimaluste määratlemine,
(2)   jätkusuutlik rahastamine.

6)      Laiendada koostööd Eesti ja teiste riikide valdkonnaühendustega.
(1)   kaasata neid tegevuskava elluviimisesse.

7)      Luua tegevuskava täitmise järelevalve süsteem.

8)      Suurendada MTÜ Eesti Eestkostekorraldus tegevussuutlikkust,
(1)   järjepideva rahastamise tagamine,
(2)   juhtimis-ja projektikirjutamisoskuse parandamine, koolitustel osalemine,
(3)   palgalise tegevtöötaja ametikoha vajaduse hindamine ning vajadusel selle loomine.

MTÜ Eesti Eestkostekorraldus peab oluliseks sihtgruppide aktiivset osalemist inimõiguste tagamisel, tehakse ettepanekuid eestkostetöö tõhustamiseks. Tegevuskava eesmärgiks on suurendada eestkostetavate osalemist ühistegevuses ja kodanikuaktiivsust luues puudega inimeste eestkostevõrgustik.

Eestkoste kui oma liikmete ja sihtrühma kuuluvate inimeste ning valdkonna huvide ja väärtuste  eest seismine suhetes nii avaliku võimu, ärisektori kui ka avaliku arvamusega on MTÜ Eesti Eestkostekorraldus arenguprioriteet.

3. Missioon ja visioon

MTÜ Eesti Eestkostekorraldus on valdkonna asjatundjate eestkosteühendus, mille missiooniks on toetada iseseisvuse ja koostöö väärtustajaid läbi eneseteostuse

Visioon

MTÜ Eesti Eestkostekorraldus on iseseisvat elu toetav eestkosteühendus ning koolitus- ja nõustamiskeskus, mis tegutseb kõikiarvestavas ühiskonnas

4. Tegevuskava

Tegevuskava on kirjutatud lahti eesmärkide lõikes vastavalt töögruppide otsusele.

4.1 Eesmärgid ja ülesanded 2013-2015

1. Tugev ja toimiv eestkostesüsteem

Aastatel 2013-2015 koolitatakse välja meeskond, kes suudab tõhusalt seista sihtrühma huvide eest. Samuti määratleda töömeetodid ja partnerid. Senisest enam keskendutakse eestkostetavate õiguste piiramise juhtude kaardistamisele. Ettepanekud eestkostetavate huvikaitses esitatakse juhtumipõhiselt. Rohkem kasutatakse aktiivmeetodeid nt aktsioone ja teavituskampaaniaid, vajadusel osaletakse töörühmades, seadusloome kujundamisel. Määravateks mõjuteguriteks saavad seejuures avaliku sektori toimimine, liikmete kaasamine, probleemide kaardistamine, koostöö riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega. Oluline on suurendada sihtrühma osalemist. Parandada  tuleb liikmete ja sihtrühmade koostöövõrgustikku ja senisest enam kaasata liikmeskonda. Selleks mitmekesistatakse liikmete suhtlemisvõimalusi.

2. Mitmekesised suhtlemis- ja loovusvõimalused

Klubiõhtud ja traditsioonilised vaba-aja sündmused suurendavad eestkostetavate ja eestkostjate ühtekuuluvustunnet ja parandavad suhtlemisoskusi. Ühiskülastused muuseumidesse, teatrisse ja kontserditele on paljudele neist mugavamad, kuna ühendus aitab korraldada transpordi. Samuti vähenevad sihtgrupi eelarvamused ning suureneb iseseisvus. Lisaks kaardistatakse kultuuriasutuste ligipääsetavus Eestis.

Loodusmatkade, talve-ja suvepäevade  korraldamisega laiendatakse sihtgrupi erinevaid vaba aja veetmise võimalusi. Avalikud esinemised suurendavad ühiskonna teadlikkust ja sallivust.

Mitmekesisemad suhtlemisvõimalused aitavad suurendada sihtgrupi osalemist ühenduse tegevuses ning ühiskonnas tervikuna

3. Tugev ja tegus Eesti Eestkostekorraldus

Mainekujundusega seoses tehakse koostööd meediaga, et iga MTÜ sündmus kajastuks meediaväljaannetes. Kodulehe arendamise eesmärk on luua interaktiivne suhtluskeskkond liikmeskonnale ja sihtgrupile. Sündmuseid kajastatakse meedias ja organisatsiooni kodulehel www.eestkostekorraldus.ee . Teavitustöö tulemusena suureneb ühiskonna teadlikkus eestkostealastest probleemidest ja võimalikest lahendustest.

MTÜ juhtimisel lähtutakse organisatsiooni põhikirjast ja tegevuskavast. Seoses administratiivse töö mahu kasvuga on ühendus tunnetanud vajadust tegevjuhi ametikoha järele. Aastaks 2015 valmistub MTÜ Eesti Eestkostekorraldus vastava ametikoha loomiseks, analüüsides selle otstarbekust. Kui vajadus saab kinnitust, alustatakse rahaliste vahendite taotlemist ning tegevjuht võetakse tööle.

4.2 Tegevuskava

MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2012
aruandeaasta lõpp: 31.12.2012
nimi: Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus
registrikood: 80321631
tänava/talu nimi,
maja ja korteri number:
Tuglase 13-4
linn: Tartu linn
maakond: Tartu maakond
postisihtnumber: 51014
telefon: +372 56913405, +372 7402902, +372 5241850
faks: +372 7402902
e-posti aadress: info@eestkostekorraldus.ee
2
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 4
Tulemiaruanne 4
Bilanss 5
Rahavoogude aruanne 6
Netovara muutuste aruanne 7
Raamatupidamise aastaaruande lisad 8
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 9
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 10
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 10
Lisa 6 Tulu ettevõtlusest 11
Lisa 7 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 11
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 11
Lisa 9 Tööjõukulud 11
Lisa 10 Seotud osapooled 12
3
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Tegevusaruanne
MTÜ Eesti Eestkostekorraldus tegutseb alates 14.01. 2011.
Tegevuse eesmärk on eestkostealase tegevuse arendamine, korraldamine ja nõustamine, erialaste koolituste korraldamine.
Seisuga 31.12.2012 oli MTÜ-l 2 liiget.
MTÜ tegevust juhib ja korraldab üheliikmeline juhatus. Juhatuse liikme tasu ei makstud.
MTÜ tulud olid 7 303 eurot ja tegevuskulud 4 203 eurot, tööjõukulud olid 2 354 eurot. MTÜ tulemiks kujunes 572 eurot.
2013. aasta eesmärgid on eestkostealase tegevuse järjepidev rakendamine, eestkostja ülesannete täitmine MTÜ poolt, planeeritud on eestkoste
jätkuprojekti rahastuse taotlus ja selle elluviimine, eestkostealase informatsiooni ja koolitusteabe levitamine projekti abil.
4
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2012 14.01.2011 –
31.12.2011
Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 0 2 877
Tulu ettevõtlusest 7 303 933 6
Kokku tulud 7 303 3 810
Kulud
Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -306 0 7
Mitmesugused tegevuskulud -3 922 -993 8
Tööjõukulud -2 354 -1 031 9
Muud kulud -174 -1
Kokku kulud -6 756 -2 025
Põhitegevuse tulem 547 1 785
Finantstulud ja -kulud 0 1
Aruandeaasta tulem 547 1 786
5
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2012 31.12.2011 Lisa nr
Varad
Käibevara
Raha 2 495 4 199
Nõuded ja ettemaksed 1 81 2
Kokku käibevara 2 496 4 280
Kokku varad 2 496 4 280
Kohustused ja netovara
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Võlad ja ettemaksed 163 870 4
Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 1 624 5
Kokku lühiajalised kohustused 163 2 494
Kokku kohustused 163 2 494
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 786 0
Aruandeaasta tulem 547 1 786
Kokku netovara 2 333 1 786
Kokku kohustused ja netovara 2 496 4 280
6
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2012 14.01.2011 –
31.12.2011
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 547 1 785
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 80 -81
Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -2 331 2 494
Kokku rahavood põhitegevusest -1 704 4 198
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud intressid 0 1
Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 1
Kokku rahavood -1 704 4 199
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 199 0
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 704 4 199
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 495 4 199
7
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Akumuleeritud tulem
14.01.2011 0 0
Aruandeaasta tulem 1 786 1 786
31.12.2011 1 786 1 786
Korrigeeritud saldo 31.12.2011 1 786 1 786
Aruandeaasta tulem 547 547
31.12.2012 2 333 2 333
8
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava
tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse
standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise
Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.
Nõuded ja ettemaksed
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse
bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga
konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.
Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või
kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab
aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest
kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille
järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse
sihtfinantseerimise kajastamisel (kui see on saadud väljastpoolt avalikku sektorit) brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud
vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse
bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus
tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Seotud osapooled
MTÜ aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
– MTÜ liikmed;
– juhatuse liikmed;
– eespool nimetatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted.
Tulud
Tulu teenuste müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu
on usaldusväärselt määratletav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
9
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2012 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 – 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded
1 1 0 0 3
Muud nõuded 0 0 0 0
Intressinõuded 0 0 0 0
Nõuded töövõtjate vastu 0 0 0 0
Kokku nõuded ja ettemaksed 1 1 0 0
31.12.2011 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 – 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Maksude ettemaksed ja
tagasinõuded
0 0 0 0
Muud nõuded 1 1 0 0
Intressinõuded 1 1 0 0
Nõuded töövõtjate vastu 80 80 0 0
Kokku nõuded ja ettemaksed 81 81 0 0
Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2012 31.12.2011
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Üksikisiku tulumaks 0 0 0 48
Sotsiaalmaks 0 0 0 127
Töötuskindlustusmaksed 0 0 0 16
Ettemaksukonto jääk 1 0
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 0 0 191
10
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2012 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 – 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 138 138 0 0
Võlad töövõtjatele 0 0 0 0
Maksuvõlad 0 0 0 0 4
Muud võlad 25 25 0 0
Muud viitvõlad 25 25 0 0
Kokku võlad ja
ettemaksed
163 163 0 0
31.12.2011 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 – 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 100 100 0 0
Võlad töövõtjatele 579 579 0 0
Maksuvõlad 191 191 0 0 4
Kokku võlad ja
ettemaksed
870 870 0 0
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Brutomeetod
14.01.2011 Saadud Tagastatud Tulu/
amortisatsioon
31.12.2011
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projekt 0 4 501 -2 877 1 624
Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0 4 501 -2 877 1 624
Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja
toetused
0 4 501 -2 877 1 624
31.12.2011 Saadud Tagastatud Tulu/
amortisatsioon
31.12.2012
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Projekt 1 624 -1 624 0 0
Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 624 -1 624 0 0
Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja
toetused
1 624 -1 624 0 0
11
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2012 14.01.2011 –
31.12.2011
Õigusabi, konsultatsioon 4 177 539
Eestkostetasu 3 126 374
Muud tulud 0 20
Kokku tulu ettevõtlusest 7 303 933
Lisa 7 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud
(eurodes)
2012 14.01.2011 –
31.12.2011
Transpordikulud 50 0
Koolituskulud 256 0
Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide
otsesed kulud
306 0
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2012 14.01.2011 –
31.12.2011
Mitmesugused bürookulud 991 304
Koolituskulud 0 45
Transpordikulud 2 686 387
Reklaam 0 42
Konsultatsioonid 100 150
Muud 145 65
Kokku mitmesugused tegevuskulud 3 922 993
Lisa 9 Tööjõukulud
(eurodes)
2012 14.01.2011 –
31.12.2011
Palgakulu 1 751 767
Sotsiaalmaksud 603 264
Kokku tööjõukulud 2 354 1 031
12
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus 2012. a. majandusaasta aruanne
Lisa 10 Seotud osapooled
(eurodes)
Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga
31.12.2012 31.12.2011
Füüsilisest isikust liikmete arv 2 2
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2012 14.01.2011 –
31.12.2011
isikliku sõiduauto hüvitis 2 687 0
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 01.07.2013
Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus (registrikood: 80321631) 01.01.2012 – 31.12.2012 majandusaasta aruande andmete
õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg
AGU EICHENBAUM Juhatuse liige 01.07.2013
Tegevusalad
Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala
Kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste; teatud
elanikegrupi huvide kaitse
94991 Jah
Sidevahendid
Liik Sisu
Telefon +372 7402902
Faks +372 7402902
Mobiiltelefon +372 56913405
Mobiiltelefon +372 5241850
E-posti aadress info@eestkostekorraldus.ee

KOOLITUSED OMAVALITSUSTE SOTSIAALTÖÖTAJATELE JA HOOLEKANDEASUTUSTELE

Alates juulist 2014 korraldame teabepäevi, mille eesmärgiks on tutvustada kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, linna-/vallasekretäridele ja hoolekandeasutuste esindajatele hoolekande teenuste rahastamise võimalusi tuginedes perekonnaseaduse regulatsioonile.

Teabepäevade teemad on analüüsitud ja illustreeritud erinevate astmete kohtulahendite ja õiguskantslerite seisukohtadega. Käsitlust leiab ka Riigikontrolli aruanne “Eakate hoolekande korraldus omavalitsuste hooldekodudes” Teabepäevad on väga praktilised ning on suunatud omavalitsuste poolt hoolekandeteenuse rahastamise reguleerimiseks vajaliku korra koostamisele.

Esimesel teabepäeval tutvustatakse abivajavale isikule vajalike teenuste organiseerimise ja rahastamise üldiseid aluseid – teenusele suunajaks ei saa üldjuhul olla omavalitsus, samuti saab rahastamine omavalitsuse poolt olla vaid osaline. Teenuse eest tuleb tasuda eelkõige isikul endal ja tema ülalpidamiskohustusega pereliikmetel. Omavalitsus võib nende kohustusi täita vajadusel küll ajutiselt, kuid on õigustatud tehtud kulutused tagasi nõudma.

Teine teabepäev keskendub omavalitsuste poolt hoolekandeteenuste osalise rahastamise aluste koostamisele, arvestades esimesel teabepäeval analüüsitud põhimõtetega.

Kolmandal teabepäeval analüüsime hoolekandeteenuste osutamiseks sõlmitavaid lepinguid püüdes arvestada varasematel teabepäevadel omandatud seisu- kohtadega.

Selliselt peaks kujunema kompleksne lähenemine hoolekandeteenuse osutamisele alates isiku suundumisest hoolekandeteenusele, selle rahastamiseks erinevate võimaluste loomisest kuni vajalikke kokkulepete sõlmimiseni.

Koolitusteemade hulgas on ka töösuhetest tulenevad probleemid hoolekandeasutustes, eestkoste (sh laste eestkoste) teostamisega seonduvad probleemid. Kuivõrd tegemist on paindliku ja vajaduspõhise lähenemisega sotsiaalvaldkonna probleemkohtadele, on teabepäevade temaatika pidevas arengus ning reageerime sihtgrupi vajadusi arvestades.

Teabepäevadele on väga oodatud linna-ja vallasekretärid kui õigusteadmistega isikud, kes suudavad pakkuda sotsiaaltöötajatele juriidilist tuge sotsiaalvaldkonna korra koostamisel.

Uue korra olemasolu ja juurutamine loob võimalused hoolekanderahade otstarbekamale ja õiguspärasemale kasutamisele ning ka vajaduspõhisele mõistlikule ümberjagamisele muudele teenustele.

Käsitletavatele teemadele on 2014. aastal tähelepanu pööranud ka Riigikontroll ning ootab, et omavalitsused asuksid hoolekandeteenuste rahastamist mõistlikumalt ümber korraldama.

Täpsemalt koolitustest rubriigis KOOLITUSED

UUS ABIVAHEND SOTSIAALTÖÖS

Kogumik “Sotsiaalvaldkonna õigusaktid” on valminud OÜ Madal ja Partnerid ning MTÜ Eesti Eestkostekorraldus ühistöös. Aastatepikkune koostöö erinevate omavalitsusüksuste ja hoolekandeasutustega on näidanud sotsiaalvaldkonna suurt vajadust õigusabi järele. Valminud kogumik ongi mõeldud käepärase töövahendina, mis võimaldab kiiresti leida vajaliku kehtiva õigusakti. Seekordne kogumik ei sisalda kommentaare.

Kogumikus on koondatud sotsiaaltöös kasutatava 17 seaduse ja 32 määruse tekstid (va pensionid). Õigusaktid on 5. aprilli 2011 seisuga kehtivas redaktsioonis.

Sotsiaalvaldkonna õigusaktid on mõeldud kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, hoolekandeasutustele, erinevatele puuetega inimestega, lastega, toimetulekuraskustes inimestega tegelevatele organisatsioonidele ja kõigile teistele, kes puutuvad oma töös kokku sotsiaalvaldkonnaalase seadusandluse ja dokumentatsiooniga.

Kogumiku hind on 16€. Soodushinnaga – 13€ – ettetellimine kuni 23. aprillini. Kogumik ilmub mais 2011.

Tellimiseks saatke e-kiri, milles märkida tellija/maksja nimi ja aadress ning tellitavate eksemplaride arv, aadressile info@ampartnerid.ee. Infot kogumiku ja tellimise kohta saab ka telefonidel 56306011, 56913405 või 7402902.

Kättesaamine OÜ Madal ja Partnerid kontorist Tuglase 13-4 Tartus või postiga (lisandub postitasu, mille suurus sõltub tellimuse kaalust).

• EESTKOSTE TEOSTAMINE

Kokkuleppel kohaliku omavalitsuse ja muu huvitatud isikuga võime anda nõusoleku MTÜ määramiseks piiratud teovõimega isiku eestkostjaks.  Kokkulepe sisaldab eestkoste sisu, eestkostja ülesandeid, eestkoste tähtaega, eestkoste teostamise tasu.

Eestkoste sisu lähtub eestkostetava vajadustest. Eestkostja ülesanded peavad kindlasti olema eelkõige eestkostetava vajadusi arvestav, aga ka sisaldama nt nõudeid järelevalveks, füüsilisest isikust eestkostja leidmiseks vmt.

Eestkostet määratakse kuni viieks aastaks. Võib osutuda otstarbekaks lühema eestkoste tähtaja määramine, et selgitada välja, kas selline eestkoste teostamise viis on eestkostetava jaoks parim. Samuti võib olla vajalik muuta eestkostja ülesandeid.

• EESTKOSTE KORRALDAMINE

Eestkoste korraldamise teenust osutame juba määratud eestkostjatele, kes soovivad abi eestkoste teostamisel. Sagedane on olukord, kus eestkostjad omavad küll soovi eestkoste teostamiseks, kuid neil võib selleks olla ebapiisavalt aega või teadmisi-oskusi.

Perekonnaseadus näeb ette, et eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkoste puhul on tegemist käsundilaadse suhtega, mistõttu on eestkostele kohaldatavad ka Võlaõigusseaduse käsunduslepingu regulatsioon. VÕS § 622 kohaselt eeldatakse samuti, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult – küll aga võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi.

Sõltuvalt eestkostja vajadustest saame kokku leppida ülesanded või valdkonnad, milles ta abi vajab.

• KOOLITUS

Koostöö kaudu Madal ja Partnerid OÜ-ga on väljakujunenud pikaajaline praktika kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koolitamisel ja nõustamisel sotsiaalvaldkonnas.

Uuenduslikuna on kavas asuda koolitama ja nõustama ka füüsilisest iskust eestkostjaid.

Osaleme ka eestkostealaste õppematerjalide ja käsiraamatute koostamisel.

• VÕLANÕUSTAMINE

Võlanõustamise eesmärgiks on ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine, toimetulekuvõime tugevdamise kaudu uute võlgade tekkimise vältimine, abistamine tulude ja kulude planeerimisel ning muude võlaprobleemidega seonduvate probleemide lahendamine koostööd teiste organisatsioonidega.

Võlanõustamine on nõustav teenus, mis ei anna materiaalset abi ning on suunatud neile finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele või peredele, kes iseseisvalt ei ole suutelised kujunenud olukorda lahendama.

Võlanõustamisel teeme tihedat koostööd omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, kes tagavad võlgnikule psühhosotsiaalse, elulis-praktilise ja pedagoogilis-preventatiivse nõustamise. Juristidena tagame võlasituatsiooni põhjaliku finants-juriidilise väljaselgitamise ning asume läbirääkimistele võlausaldajatega. Vajadusel esindame võlgnikku kohtus.

Võlanõustamise teenus ei ole tasuta. Sõlmime koostöölepinguid omavalitsustega nende raskustesse sattunud kodanike abistamiseks. Selleks peab võlgnik esmalt pöörduma omavalitsuse poole ning saavutama kokkuleppe tema abivajaduse rahastamiseks omavalitsuse poolt. Nõusoleku saamisel sõlmime sellekohase lepingu omavalitsusega ning alustame võlgniku olukorra lahkamisega. Tasu suurus võlgniku kohta on sõltuvuses tema probleemi suurusest. Võlanõustamise eest võib loomulikult tasuda ka võlgnik ise või muu isik.

MTÜ Eesti Eestkostekorraldus töötab lähtudes Eesti kodanikuühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest.

MTÜ Eesti Eestkostekorraldus on registreeritud 14.01.2011.

EESTI EESTKOSTEKORRALDUS põhikiri

Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus

Põhikiri on vastu võetud 12. jaanuaril 2010 Tartus ühingu asutamiskoosolekul.

I ÜLDSÄTTED

1. Mittetulundusühing Eesti Eestkostekorraldus (edaspidi ÜHING) on avalikes huvides tegutsev, kasumit mittetaotlev organisatsioon, mille eesmärk on eestkostealase tegevuse korraldamine ja muude erinevate sotsiaalset valdkonda puudutavate tegevuste korraldamine ja arendamine.

2. ÜHINGu juhatuse asukoht on Eesti Vabariik, Tartu.

3. ÜHINGu peamised tegevused eesmärgi saavutamiseks on:

3.1 eestkoste teostamine ja eestkoste korraldamine piiratud teovõimega isikute üle;

3.2 eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimine;

3.3 eestkostjate nõustamine ja koolitamine;

3.4 eesmärkidele vastavate ürituste, koolituste ja seminaride organiseerimine ning läbiviimine.
3.5 eesmärgile vastavate arengukavade, strateegiate ning projektide koostamine ja juhtimine.

4. ÜHINGu majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31.detsembrini.

5. ÜHING võib seadusega ette nähtud korras maksta stipendiume ja viia läbi koolitusi.

II LIIKMED

6. ÜHINGu liikmeskond koosneb füüsilistest ja juriidilistest isikutest tegevliikmetest. Liikmeks võivad olla kõik juhatuse otsusega vastuvõetud isikud.

7. ÜHINGu liikmeks võetakse vastu ja arvatakse välja isikliku avalduse alusel.

8. Uue liikme sooviavaldusel peab olema kahe tegevliikme soovitus.

9. Juhatusel on õigus määrata uue liikme vastuvõtmisel katseaeg, kestusega 4 kuud.

10. Juhul, kui ÜHINGu liige eksib põhikirja vastu või ei osale pikemat aega ÜHINGu tegevuses, võib juhatus liikme ÜHINGst välja arvata.

11. ÜHING liikmetel on õigus:

11.1 valida ÜHINGu juhatust ja olla sinna valitud;

11.2 saada juhatuselt informatsiooni ühingu tegevuse kohta,

11.3 kontrollida ÜHINGu raha ja vara hoidmist ning kasutamist,

11.4 nõuda enda ÜHINGust väljaarvamise arutamist üldkoosolekul

12. ÜHINGu liikmed on kohustatud:

12.1 täitma käesoleva põhikirja nõudeid,

12.2 aitama kaasa ÜHINGu tegevusele,

12.3 maksma määratud liikmemaksu.

12.4 järgima kodanikuühenduste eetikakoodeksi väärtusi ja põhimõtteid

III ORGANISATSIOON

ÜLDKOOSOLEK

13. ÜHINGu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis on otsustusvõimeline, kui üldkoosolekul osaleb üle poole ÜHINGu liikmetest. Üldkoosolek tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Üldkoosoleku kutsub kokku ÜHINGu juhatus seadusega ette nähtud korras.

14. Üldkoosoleku kompetentsi kuulub:

14.1 põhikirja ja eesmärgi muutmine;

14.2 põhimõtteliste tegevusplaanide väljatöötamine;

14.3 juhatuse valimine ja tagandamine, juhatuse liikmete arvu määramine;

14.4 revisjonikomisjoni liikmete valimine;

14.5 liikmemaksu suuruse ning maksmise korra määramine;

14.6 ÜHINGu liikmetele kohustuste kehtestamine;

14.7 ÜHINGu tegevuse lõpetamine;

14.8 Muude küsimuste otsustamine, mis pole põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

15. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud liikmetest.

16. Kui üldkoosolekul ei ole kohal nõutav arv ÜHINGu liikmeid, teatab juhatus uue üldkoosoleku toimumise aja seadusega ette nähtud korras. Uus üldkoosolek on otsustusvõimeline osavõtjate arvust sõltumata.

JUHATUS

17. ÜHINGu juhatus koosneb kuni kahest liikmest, kes valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks.

18. Juhatus on pädev koostama ning ellu viima ÜHINGu tööplaane, käsutama ÜHINGu varasid, planeerima ja korraldama ÜHINGu majandustegevust ning korraldama ÜHINGu tööd üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes.

19. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

20. Juhatus on otsusevõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

IV MAJANDUSTEGEVUS JA VARAD

23. ÜHINGu majandustegevuse eesmärk on tingimuste loomine oma põhikirjaliseks tegevuseks.

24. ÜHINGu varad moodustuvad liikmemaksudest, toetustest ja annetustest, trükiste müügist, lepinguliste tööde tuludest ja teistest seadusega lubatud tuludest; samuti on ÜHINGl õigus omada kinnis- ja vallasvara.

25. ÜHINGu juhatus korraldab raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

26. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.

V TEGEVUSE LÕPETAMINE

27. ÜHINGu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seadusega ette nähtud korras

28. ÜHINGu lõpetamiseks peab selle poolt olema ¾ ühingu liikmetest

29. ÜHINGu vara staatuse ning kõik lepingulised ja muud kohustused korraldab lõpetav üldkoosolek.

30. ÜHINGu likvideerimisel läheb allesjäänud vara sarnase tegevusega mittetulundusühingule, selle puudumisel jagatakse liikmete vahel.

Saate meiega kontakteeruda:

Tuglase 13-4 Tartu 51014

Tel. 7402902

Tel. 56913405

Fax. 7402902

e-kiri: info@eestkostekorraldus.ee

www.eestkostekorraldus.ee

Juhatuse liige Elina Madal